Inimõigustest May 30, 2006
Posted by Oudekki in immigratsioon.8 comments
Inglisekeelne inimõiguste deklaratsioon ütleb niiviisi:
Article 15
1. Everyone has the right to a nationality.
2. No one shall be arbitrarily deprived of his nationality nor denied the right to change his nationality.
Eestikeelne ütleb aga niiviisi:
Artikkel 15.
1. Igal inimesel on õigus kodakondusele.
2. Kelleltki ei saa tema kodakondsust või kodakondsuse muutmise õigust meelevaldselt ära võtta.
Kas see tundub pseudoprobleemina? Ja ma ei leia ka ise hetkel mingid adekvaatsemat vastet "nationality" jaoks. Aga inglisekeelsed autorid leiavad, et "nationality" hõlmab kõiki alalisi elanikke (s.t. ka "resident aliens"), siis "kodakondsus" seda kindlasti ei hõlma. Meie hall pass ju väljendabki seda, et teatud inimestel on siin õigus elada ja nad saavad siia tagasi tulla, aga nad ei ole kodanikud.
Kas eesti IÕD viitab nagu peaksid need ühegi riigi kodakondsuseta isikud, kes on Eesti alalised elanikud, kindlasti kodakondsuse saama? Inglisekeelne ei viita igal juhul.
Aga kuidas seda "nationality"-terminit siis eesti keeles väljendada?
Veel Ühendriikidest April 17, 2006
Posted by Oudekki in ajakirjandus, immigratsioon.add a comment
New York Times jätkab mainitud immigranditeemat: Immigrants and the Economics of Hard Work
NYT viitab Center for Immigration Studies’ uuringule, mille kohaselt on USAs immigrandid enamuses ainult 4 töökategoorias 473-st: krohvijad, õmblejad, kaubasorteerijad ja ilusalongide töötajad; nendeski kategooriates on USA-s sündinuid üle 40%. Ühe (ja ainsa) erandina osutatakse selles artiklis California köögiviljaistandustele, kus töötavad praktiliselt ainult (illegaalsed) immigrandid, sest palk ja tervisetingimused on liiga palju halvemad sellest, millega kohalikud rahul oleks. Lisaks on keskhariduseta USAs sündinute hulgas tööpuudus 14.7%, sama näitaja immigrantkogukonnas on 7.4%
Seega üle-eelmises sissekandes osutatud seadus näib puudutavat just USA ühiskonna vaesemaid liikmeid: erihariduseta inimestele, kes otsiksid mõistlikku tööd. Seepärast seal ongi ilmselt nii palju 22rahutusi. Aga mispärast see töötusprotsendi jaotus on just niisugune? Kas väljaspoolt USAs tulevad inimesed suudavad seda tööd paremini teha? Või ehk teevad nad seda lihtsalt nii palju odavamalt, et kohalikud ei suuda võistelda?
Artiklis tsiteeritakse ka härra Jared Bernsteini Economic Policy Institute’ist. Bernstein ütleb, et immigrantide kasutamine viib kaupade ja teeniste madalamale hinnale ning madalama inflatsioonini, mis parandab Ühendriikide majanduse olukorda, mis toob kasu kõigile ameeriklastele. Seega tundub, et immigrantide palkamine lähtub pigem sellest, mis hinnaga nad oma tööjõudu pakuvad, kui sellest, millise kvaliteediga see tööjõud on.
Eelnev tähendab, et California on muutumas vaeste ja orjatöö-osariigiks. Sest osutub, et teatud töid ei ole võimalik teha inimestel, kes on harjunud USA elustandardiga. Seega tuleb neid mujalt sisse tuua. Nende mujalt-tulnute lapsed aga on juba USAs sündinud ning harjunud USA elustandardiga ning ootavad oma töö eest rohkem tasu ja mugavusi. Seega tuleb jälle uusi inimesi sisse tuua.
Hooajatööliste programm võiks seda siiski mõnes mõttes leevendada. Õuna- ja köögiviljakorjajad ei peaks ju tegelikult elama sellel maal, kus nad hooaja kaupa tööd teevad. Nad tulevad sinna mõneks ajaks ja ei vaja tegelikult õigust valimisele või sotsiaalabile. Küll nad vajavad ajutist tervisekindlustust – vähemalt hädaabijuhtudeks ja tööõnnetusteks, samuti ka puhast ümbrust. Võib-olla aga niisugustel tingimustel tuleksid tööle ka kohalikud?
Võib olla peaks reguleerima ka seda, et tööks vajalikud tingimused oleksid immigrantidele ja kohalikele võrdsed?
Lugemislaual April 17, 2006
Posted by Oudekki in immigratsioon.add a comment
Praegu tegelen Thomas W. Pogge artiklitekogumikuga Global Justice. Täpsemalt tunduvad mulle praegu eelkõige huvitavad Wilfried Hinsch’i Global Distributive Justice ja Onora O’Neilli Agents of Justice. Kui ma olen nendega ühele poole saanud, siis leiab sit ka täpsema kokkuvõtte ja minu mõtted sellest lähtuvalt.
Erinevad eesmärgid March 28, 2006
Posted by Oudekki in ajakirjandus, immigratsioon.add a comment
Tänane New York Times kirjutab immigratsiooniteemal: Bill to Broaden Immigration Law Gains in Senate. See väljendab üht minu arvates olulist suundumust: püüet luua immigratsioonipoliitikaid lähtuvalt immigratsiooni iseloomust. Mainitud eelnõu näitab, et Ühendriikide soovi tunnistada külalistööliste (guestworker) olemasolu ja nende spetsiifilisi vajadusi. Mehhiko õunakorjajad ei vaja tingimata kodakondsust, aga samas on nende järgi hooajaline nõudlus. Praegu on nad peamiselt töötanud illegaalselt.
Selles artiklis on seaduseelnõu kohta selline teave:
Ajutiste tööliste programmis (temporary worker program) osalejad peavad töötama kuus aastat enne kui nad saavad taotleda rohelist kaarti. Iga tööline, kes jääb nende kuue aasta jooksul töötuks 60 päevaks või enamaks, peab (will be forced) maalt lahkuma. (Tööandajad võivad paluda (to petition) alalise residendi staatust oma töötajate eest kuus kuud pärast töötaja liitumist programmiga)
See tähendab, et kui inimene leiab USAs nii pideva töö, et ta ei lahku sealt kuue aasta jooksul, siis tõestab see piisavalt tema soovi jääda USAsse püsivalt elama ja seega peaks talle võimaldama teiste kodanikega võrded õigused (muidu saame alaväärtuslike inimeste klassi).
Samas aga ei loo see kohustust anda kodakondsust neile, kes tulevad üheks või kaheks õuna või apelsinihooajaks apelsine korjama. Sest need inimesed ei tule sooviga rakendada oma kodanikuõigusi antud maal, vaid pigem sooviga parandada oma majanduslikku seisukorda. Ka eesti maasikakorjajad ei ole ju soovinud valida Soome presidenti vaid saada lihtsalt mõistlikke elutingimusi.
Selle külalistööliste programmi kohta tuleb nüüd rohkem teavet otsida.
Ja siis võib veel mõelda selle üle, et Mehhiko hooajatöölised on nõus tegema tööd kordi odavalt kui ameeriklased.
Alustuseks March 28, 2006
Posted by Oudekki in Uncategorized.add a comment
Võtsin Kaku käest nõu. Siia lehele hakkavad tekkima suvalises järjekorras igasugused huvitavad materjalid kahe teema kohta.
Esiteks: immigratsioon. Sellel teemal kirjutan ma doktoritööd. Teema on seotud immigratsioonipiirangutega, nende teoreetilise õigustamisega ning reaalse maailma immigratsioonipraktikatega. Nii sellega, millistel alustel immigratsiooni piiratakse, kui sellega, mis laadi immigratsiooni eksisteerib.
Teiseks: identiteet. See on viimasel ajal moodne termin. See püüab endasse haarata mõistestikku, mida varem uuriti sõnadega rass, rahvus, etnos, sugu vms. Ma ei ole veel kindel, kas selline üldistamine viib kuhugi. Aga veel vähem olen ma kindel selles, et ei vii. Seega proovime ja vaatame.
Proovin seda lehte kuidagi mõistlikult struktureerida, aga eks töö käigus näeb, kuidas see hea on.
Need materjalid siin on vabaks kasutamiseks, aga palun viita sellele lehele. Minu refereerginguid on parem mitte otse teadustöös kasutada, kui asi huvitab, otsi originaalautor üles (minult võib alati küsida!)
